"IISRAELI UUDISED" 24.03.2016
BRÜSSELI TERRORIRÜNNAKUD IISRAELLASTE PERSPEKTIIVIST
Brüsseli terrorirünnakud mõisteti hukka kõikjal maailmas, ka Iisraelis. President Reuven Rivlin saatis kirja Belgia kuningale Philippe´ile, öeldes: “Terrorism on terrorism, ükskõik kas seda pannakse toime Brüsselis, Pariisis, Istanbulis või Jeruusalemmas.” Peaminister Netanyahu samuti seostas Brüsseli terroriakte ülemaailmse terrorikampaaniaga: “Rünnakute ahel Pariisist San Bernardinoni, Istanbulist Elevandiluurannikuni ja nüüd Brüsselini, ning igapäevased rünnakud Iisraelile, see on üks pidev kallaletung meile kõigile.”
Iisraeli kaitseminister Moshe Ya´alon ütles pärast rünnakuid, et Iisrael on valmis laiendama julgeolekualast koostööd eesmärgiga aidata eurooplastel terrori vastu võidelda. Eurooplased on varemgi Iisraelilt nõu küsinud, kuid tõelist koostööd ei ole algatatud, sest eurooplastel on olnud selleks lisatingimused.
EL välispoliitika juht Frederica Mogherini, olles külaskäigul Ammanis, puhkes pärast Brüsseli terrorirünnakute kommenteerimist nutma. Ta ütles: “Ammani sõnum on pidevalt ja järjekindlalt see, et islam on rahu ja dialoogi islam ning just koostööd vajame praegu siin piirkonnas ja Euroopas.”
Iisrael kui riik, mis on pidevalt terrori objektiks, loomulikult samastub Brüsseliga. Juba mõne tunni jooksul pärast rünnaku toimumist avaldasid Iisraeli Kaitsejõud pildi tekstiga «Meie seisame koos Brüsseliga». Kuigi iisraellased mõistavad väga hästi valu, hämmastab neid eurooplaste tahtmatus teha seda, mis on vajalik tõhusaks võitluseks terrorismiga. Iisraeli televisioon intervjueeris teisipäeval mitmeid praegusi ja endisi julgeoleku- ja luureohvitsere, kes kõik osutasid reale asjadele, mida saab ja tuleks Euroopas teha teisiti, et edaspidi võimalikult palju rünnakuid ära hoida. Järgnevalt toome ära mõned mainitud punktidest.
Korduvalt räägiti sellest, et Euroopa peab hakkama vaenlast nimepidi nimetama: fundamentalistlik islam. Poliitiline korrektsus, mis ei luba islamit rünnakutega seostada, takistab tõhusat lahingut terrori vastu. Edasi, Euroopa peab “vahetama plaati” - sallivus ja liberaalsed demokraatlikud väärtused peavad leidma mooduse, kuidas kasutada tugevamaid meetmeid potentsiaalsete terroristide identifitseerimiseks ja jälgimiseks. Inimeste väljasõelumiseks tuleb kasutada profileerimist, Islamiriigi heaks võidelnud ja oma riiki tagasi pöördunud isikutelt tuleks kodakondsus ära võtta. Lisaks tuleks loobuda Schengeni kokkuleppe kohasest avatud piiride poliitikast. Ei saa olla nii, et terroristid, koos oma relvade ja lõhkeainetega, saavad Euroopas vabalt ringi liikuda. Tuleks taastada piirikontroll.
Peale selle tuleks lubada piiratud jõu kasutamist vahistatud terroristidelt info kättesaamiseks, kui see saab ära hoida “tiksuvat pommi” ehk lähitulevikus plaanitud terrorirünnakut. Üks asjatundja oletas, et see oleks võinud teisipäevased rünnakud ära hoida, sest neli päeva varem Brüsselis kinni peetud terrorist Salech Abdesalam arvatavasti teadis eelseisvatest rünnakutest.
Ressursse tuleks palju rohkem kasutada, nii julgeolekutöötajaid kui ka luureandmete kogumist. Euroopa riigid peaksid looma luureinfo andmestiku, millele oleks juurdepääs kõigi riikide luureagentuuridel. Sellesse tuleks reaalajas lisada infot kahtlusaluste isikute liikumiste kohta ja muud asjakohast teavet. Uudseima tehnoloogia abil tuleks välja sortida ebaoluline teave ning leida tegutsemiseks vajalikku teavet.
Lõpuks, terrorismiga võitlemiseks tuleb minna selle juurteni. Näiteks võiks takistada ülesässitavate sõnumite edastamist mošeedes, hävitada pommivalmistamise vahendid kodudes, või koguni viia läbi operatsioone terroristide treeninglaagrites väljaspool Euroopat. Iisraellased olid šokis, kui nad kuulsid, et alles hiljuti ei tohtinud Belgia politsei otsida terrorismis kahtlustatavate kodusid öösiti läbi. Seaduse järgi tohtis taolisi läbiotsimisi teha alles pärast kella kuut hommikul. Ilmselt muudeti seda pärast novembris Pariisis toimunud rünnakuid, kuid see fakt kõneleb midagi eurooplaste mõtteviisi kohta, mida Iisraeli asjatundjad lihtsalt ei suutnud mõista.
Kommentaar
Eurooplased teeksid õigesti, kui nad kuulaksid Iisraeli asjatundjate ülaltoodud arvamusi. Kahjuks on eurooplased siiani öelnud Iisraelile, et “teie terror ei ole meie terror”. See mõte sisaldab sageli eeldust, et Iisraelivastasel terroril on mingisugune õigustus - Iisrael on nende arvates ikkagi okupatsioonivõim, mis surub palestiina araablasi maha. Võib-olla nüüd Euroopa ärkab ja näeb, et terror ei vaja “vabandusi”. Islami fundamentalistlik terror on ründajate silmis õigustatud juba ainuüksi selle fakti pärast, et ei iisraellased ega eurooplased või ameeriklased pole valmis alistuma islamile. Sellepärast peavad valgustatud, demokraatlikud jõud üheskoos tagama, et islami fundamentalistidel ei oleks kindlat pelgupaika.
Eurooplastel on väga raske muuta oma liberaalseid ideid ja sallivust ning võtta vastu iisraellaste nõuandeid. Uskumus, et meie siin 2016. aastal oleme saanud üle barbaarsete põhjendamatute tapmiste ajastust ning niipea kui oleme saanud hakkama nende üksikute äärmuslastega, austavad kõik üksteise usku ja traditsioone ning piirkonnas valitseb rahu, on sügavalt juurdunud. Ent taoline usk inimese üllameelsusesse ei ole realistlik.
Üks ütlus, mille autoriks peetakse rabi Resh Lakishit, võib olla sõnumiks tänastele Euroopa poliitikutele: “See, kes halastab õelale, võib lõpuks olla õel halastaja vastu”. Pidamata seda loodusseaduseks võib siiski öelda, et Euroopa üllas soov mitte rikkuda kellegi inimõigusi näib viivat lõpuks selleni, et rikutakse inimõigusi, nimelt õigust elada, paljude jaoks. Teisisõnu, kui Brüsseli terroriste oleks profileeritud ja kontrollitud, oleksid ligi nelikümmend Brüsseli rünnakute ohvrit siiani elus.
Kahjuks oli Hollandi peaminister Mark Rutte sõnumiks, et Euroopa ei kavatse muutuda, kui ta ütles, et me ei kavatse loobuda oma väärtustest ja õigusnormidest Brüsseli rünnakute tõttu. On traagiline, kui inimeludest loobumine reeglite säilitamise nimel näib vastuvõetav olevat.
TRUMP JA IISRAEL - LUGU MIS ON ALLES KIRJUTAMISEL
Kõige tõenäolisem vabariiklaste kandidaat USA valimisteks novembris, Donald Trump, pidas kõne Ameerika juudi organisatsioonis AIPAC. Oma kõnes ühele võimsamale lobiorganisatsioonile USAs oli vastuolune Trump ootustepäraselt väga Iisraeli pooldav. Suure osa kõnest pühendas ta Iraani teemale ja sellele, kuidas ta ühe esimese asjana presidendiks saades Obama leppe iraanlastega tühistaks. Trump kirjeldas seda kui halba tehingut, mis garanteerib Iraanile kasutamisvalmis ning tööstusmahus sõjalise tuumavõimekuse niipea, kui piirangud lõpevad.
Seejärel pöördus Trump ÜRO poole ja adresseeris spekulatsioone, et Prantsusmaa võib üritada Obama ametiaja viimasel aastal esitleda ÜRO Julgeolekunõukogus resolutsiooni Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse vaheliseks rahuleppeks. Trump sõnul oleks see „täielik ja totaalne katastroof“ ning ta paneks sellele 100%-lise kindlusega veto, kui ta presidendiks saab. Ta jätkas, et kokkuleppe peab olema sõlmitud kahe lahendust tahtva osapoole vahel ning lisas: „Me teame, et Iisrael on nõus kokkulepet sõlmima.“ Palestiina araablased omalt poolt seda ei soovi,“ ütles Trump, ja tsiteeris kolme näidet, kus Palestiina Omavalitsus (PO) loobus Iisraeli heldetest ettepanekutest.
Peale seda kõneles presidendikandidaat Palestiina Omavalitsuses, mošeedes ja haridussüsteemis toimuvast vihale õhutamisest. „Terroristide austamine on meeletu takistus rahu saavutamisele. See on kohutav, kohutav viis, kuidas mõelda. See on takistus, mida ei saa murda... Nad peavad lõpetama vihale rajaneva hariduse andmise. Nad peavad selle kohe lõpetama.“
Oma sõnumi lõpuosas tegi Trump väga tugeva ja üheselt mõistetava avalduse: „Me kolime Ameerika saatkonna juudi rahva igavessse pealinna.“
Kommentaar:
Trump on USAs ääretult populaarne ning teda võeti väga hästi vastu ka AIPACil. Poliitikuna on ta aga jokker. Ta on mängus uus ja seega ei ole tal mingit tausta, mida kontrollida, et näha mille eest ta tegelikkuses seisab, mitte ainult oma väljaütlemistes. Peaaegu iga kord kui talle antakse mikrofon, ütleb ta asju, mis on parimal juhul lihtsameelsed ja kontroversiaalsed ning halvimal juhul rassistlikud ja eelarvamuslikud.
AIPAC-i kõne, mis eristub mitmetest tema teistest kõnedest, oli teisest küljest moraalsest vaatenurgast väga selgesõnaline. Kui mitte arvestada tema ebavajalikke isiklikke rünnakuid Barack Obama ja Hillary Clintoni suunas, ilmestas see kõne Iraani topeltmängu, ÜRO kallutatust Iisraeli vastu ja PO ebamoraalset ja kompromissitut iseloomu. Lisaks on USA saatkonna kolimine Jeruusalemma kiiduväärt nii moraalses kui ka ajaloolises perspektiivis ning kui see juhtuma peaks, oleks see just parajalt viimasel hetkel.
AIPACil kõnelemine on üks asi, poliitika elluviimine aga midagi muud. Donald Trump on tegemas nii palju kiirparanduslikke väljaütlemisi, et teda on võimatu tõsiselt võtta ning ausalt öeldes võib sageli ainult loota, et ta ei räägi tõsimeeli. Kui ameeriklased Trumpi suhteliselt algelisest retoorikast võlutud peaksid olema ja tema presidendiks valima, siis on vähemalt üks lihtne test, mida ta läbima peab - kui ta ei koli USA saatkonda Jeruusalemma, siis see on tõend, et ka temast on saanud poliitik, kelle kohta ta ise ütleb: „Ainult räägivad, mitte midagi ei tee.“
JUUDID TÄHISTAVAD REEDEL PUURIMIPÜHA
Reedel tähistavad juudid puurimipüha - juutide võitu Pärsias õela Haamani üle. Lugu on kirja pandud Estri raamatusse. Puurim on üks rõõmsamaid pühasid. Juutide kalendri järgi on puurimipüha adarikuu 14. päeval (Estri 9:17, 19). Müüriga ümbritsetud linnades (nagu Suusa ja Jeruusalemm) on puurimipüha tähistatud adarikuu 15. päeval (Estri 9:18) ning seda nimetatakse Sushan Purim. Jeruusalemm tähistab siiani puurimipüha ametlikult 15. adaril.
Sõna puurim tähendab liisku ning osutab liisule, mida Haaman kasutas massimõrva päeva määramiseks. Puurimipüha ajal loetakse sünagoogides Estri raamatut. Tavaks on Haamani nime mainimise peale halvustavalt hüüda, vilistada, jalgu trampida ja käristitega lärmi teha. Puurimi ajal kingivad inimesed üksteisele toitu ja teevad vaestele annetusi.
Puurimipüha ajal on tavaks ka kanda karnevaliriietust. Puurimiloo peategelase Estri nimel on heebrea keeles huvitav tähendus. Sel on sama juur sõnaga “nistar”, mis tähendab “varjatud”. Jumal ise on Estri raamatus varjatud. Tema nime ei mainita Estri raamatus kordagi, kuid sellele vaatamata oli Ta kohal ning mängis suurt osa tulemuse saamisel. Kogu puurimi lugu kõneleb varjatud identiteetidest ja rollide vahetumisest. Sellest on tulnud tava riietuda nende pühade ajal kellekski teiseks.
LÜHIUUDIS
Esmaspäeval saabus Iisraeli 17 juuti Jeemenist. Juudi Agentuuri salajane operatsioon aitas neil sõjast vaevatud riigist pageda. Rühm tuli Raydah linnast, tulijate hulgas on ka kogukonna rabi. Ta tõi endaga kaasa 600 aastat vana Toorarulli. Jeemeni radikaalsed moslemid on hakanud juute üha rohkem taga kiusama. Kohale jäi umbes 40-50 juuti, kes keeldusid lahkumast. Suurem osa neist elab Sanaas turvatud piirkonnas USA saatkonna kõrval, kuid mõned on jäänud ka Raydah´sse. Juutide kogukond Jeemenis on üks vanimaid. Kunagi kuulus sinna umbes 60 000 inimest ning see on umbes 2000 aastat vana. Üle 51 000 jeemeni juudi on immigreerunud Iisraeli pärast selle riigi loomist 1948. aastal. Ligi 50 000 toodi 1949. ja 1950. aastal salajase lennureisiga, mida tuntakse nime all Operatsioon Võluvaip.
TAGASIVAADE AJALUKKU: AUGUST 1968
Yassir Arafat räägib intervjuus Liibanoni ajalehele Al-Anwar oma plaanist viia kõik oma terroribaasid üle «Läänekaldale» ja Gazasse, «et vastupanu võiks järk-järgult muutuda relvastatud rahvaülestõusuks». Ta uskus, et see võimaldaks PVO-l õõnestada Iisraeli, takistades immigratsiooni, hävitades turismi, nõrgestades Iisraeli majandust ning suunates tohutuid ressursse julgeolekule. See looks «pinge ja ärevuse õhkkonna, mis sunniks sioniste mõistma, et neil on võimatu Iisraelis elada».
Copyright © 2016 Livets Ord, All rights reserved.