(no subject)
Tegelasi ei saa nii lihtsalt kohe kirjutama hakata. Selle jaoks on vaja eeltööd. Võid mõelda neile välimused ja nimed ja mis rolli nad mängivad ja kas nad on üldiselt head või halvad, aga sellest ei piisa kirjutamiseks. Mina pean suutma endale oma tegelasi ette kujutama. Ta peab eksisteerima mu peas mingil kindlal kujul, enne kui ma saan teda kirja panema hakata. Ma pean juba teadma mida ta teeb ja kuidas ta käitub sündmuste jooksul, enne kui hakkan neid samu sündmusi kirja panema. Nagu näiteks praegu. Ma sain aru paar päeva tagasi, et miks mul see uus jutt ei taha tulla. Sest tegelased oli liiga võõrad. Mul oli loo põhikonseptsioon, ma teadsin mis seal toimub, ma teadsin tegelaste nimesid, aga ma ei tundnud neid. Seetõttu ma ei osanud neid ka kirjutada. See on küll lollus, kui öelda, et tegelased kujunevad kirjutamise käigus. Kujunevadki aga lihtsalt kõige alguses sul peab juba mingi asi valmis olema, mitte täiesti suvalisest tüübist ka ei saa alustada sest siis ei tea, kuidas ta peaks esimeses stseenis käituma. Aga nüüd suudan ma neid tegelasi juba peaaegu et näha. Nad pole muidugi nii kindlad nagu olid Paula, Dominic ja Eva. Näiteks kui ma mõtleksin praegu mingi situatsiooni, suvalise, kasvõi mingi, mida ma nägin telekast mõnest filmist või mis juhtus päris elus, ja paneksin need kolm sinna sisse, siis ma tean täpselt kuidas nad reageerivad. Ma ei pea isegi mõtlema, nad käituvad juba iseenesest endale vastavalt. Aga uute tegelaste puhul on see mure, et on raske neid kuskile stseeni asetada, sest sa ei tea kuidas nad käituvad. Peab ise välja mõtlema, kuidas nad selles ja tolles olukorras reageerivad. Ja see võtab aega, sest situatsioone on ju igasuguseid. Aga ainult nii, saab kätte mingi üldise ettekujutuse inimesest. Praegu olen ma kuskil poole peal, aga siiski alles arengustaadiumis. Mul tuleb pähe mingi mõte ja ma mõtlen ise kaasa mida tegelased teevad. Ma panen neid tegema seda mis ma soovin. Aga lõpuks peab asi lihtsalt jõudma nii kaugele et ma ei saa panna neid tegema seda mida ma ise tahan. Sama oli ka Paulaga, kui ta Eva tappis. Ma ei tahtnud kohe üldse Evat tappa aga ma ei saanud sinna enam midagi parata sest Paula ei oleks mingil juhul seda tegemata jätnud sellises situatsioonis kuhu ta lõpuks sattus. Õnneks uute tegelaste saan ma veel manipuleerida. Nad on piisavalt noored. Igatahes nüüd kus mul on neist enamvähem mingi ettekujutus olemas (ei, ma ei kavatsegi neid teiega veel jagada. kannatage), saan ma võib-olla lõpuks jälle alguse kätte võtta ja alustada sellest hetkest, kus veel situatsioone ei ole toimunud. Kuus võõrast. Mulle meeldib kirjutada võõraid. Ma ei tea kas ma oskakski üldse vanu sõpru või häid tuttavaid kirjutada. Ei tea miks see on. Igatahes võibolla kunagi saab selle loo algust isegi näha. Senikauaks aitab küll kirjanduslikust jutust. Teate, ma leian et minust saaks väga hea kirjanik, kui ma oskaksin paremini kirjutada.