Six blade knife
Kõik hommikud algavad täpselt samamoodi. See oleks nagu lakkamatu deja-vu, üks päev käiks koguaeg ringi väikeste teisendustega. Esmaspäevast saadik on iga hommik olnud täpselt sama ilm: taevas on selge, tuul on tugev ja jahe, asfalt on kuiv, muda kuivanud ja tahkunud. Ning alati on koolist tagasi tulles kõik vastupidi kuid siiski iga kord täpselt ühtmoodi vastupidi: taevas on pilves, sajab nagu vihma ja samas ei saja ka ning kõik kohad on mingit pori ja löga täis. Ainult see üks päev vahepeal, teisipäeval, oli normaalne. Vean kihla et homme hommikul vara on jälle kuiv ja selge ja selleks ajaks kui kool lõppeb märg ja vastik. Tegelt hakkab see ära juba tüütama. Iga kord kui hommikul mõtled et oh, nüüd lähevad ilmad kuivaks ja külmaks, tuleb jälle mingi vihmanäru ja rikub ära kõik.
Igatahes tänu oma teooriast tuletatud kavalale strateegiale (ptüi, ptüi, ptüi) ei kujunenudki see päev kõige hullemaks. Ma pääsesin vastamisest nii saksas kui ka ajaloos, keemia töö jäi ära, musa töö oli lihtne ning venkus sain ma kaks viit. Vähemalt on see päev nüüd läbi. Ees on muidugi veel homne mis kõigub sellise kahe pooluse vahel. Ühelt poolt võiks tulla juba reede ja nädal lõppeda, teiselt poolt ma ei taha ega viitsi homme kooli minna. Ehk siis ma ei taha ega viitsi seda põhiseaduse asja teha. Aga tuleb üle elada. Palju hullemaid asju on veel ees ootamas enne kui see aasta lõppeb... Kõik, mille nimel ma praegu elan, on et pääseks sellest ja järgmisest nädalast läbi, sest pärast seda ootab vähemalt midagi mille nimel võib kõik selle ära kannatada ja oodata.
Igatahes ma kardan veel et meil kukub see homne kirjanduseasi läbi sest see on täielikult läbi-mõtlemata ja totally random... Ma ei tea. Kahtlane. Ülimalt.
Igatahes tänu oma teooriast tuletatud kavalale strateegiale (ptüi, ptüi, ptüi) ei kujunenudki see päev kõige hullemaks. Ma pääsesin vastamisest nii saksas kui ka ajaloos, keemia töö jäi ära, musa töö oli lihtne ning venkus sain ma kaks viit. Vähemalt on see päev nüüd läbi. Ees on muidugi veel homne mis kõigub sellise kahe pooluse vahel. Ühelt poolt võiks tulla juba reede ja nädal lõppeda, teiselt poolt ma ei taha ega viitsi homme kooli minna. Ehk siis ma ei taha ega viitsi seda põhiseaduse asja teha. Aga tuleb üle elada. Palju hullemaid asju on veel ees ootamas enne kui see aasta lõppeb... Kõik, mille nimel ma praegu elan, on et pääseks sellest ja järgmisest nädalast läbi, sest pärast seda ootab vähemalt midagi mille nimel võib kõik selle ära kannatada ja oodata.
Igatahes ma kardan veel et meil kukub see homne kirjanduseasi läbi sest see on täielikult läbi-mõtlemata ja totally random... Ma ei tea. Kahtlane. Ülimalt.