Presidendi funktsioonist
Ilves ütles intervjuus, et talle tundub, et sel aastal on hakanud levima riiki halvustav suhtumine. «Kusjuures ma saan aru, kui sa ütled, et valitsus on paha ja loll, kui president on paha ja loll, kui riigikogu on paha ja loll, aga riik iseenesest on tegelikult uskumatult hea.» (http://www.postimees.ee/2641304/president-ilves-loppevast-aastast-levima-on-hakanud-halvustav-suhtumine-riiki)
Omamoodi on imelik, et Eesti presidendid pole oma peamisest funktsioonist aru saanud. Tõsi, ega seda funktsiooni otseselt Põhiseaduses kirjas pole.
Kes on Eesti President? Kui vaadata Presidenti valimise mehhanismi poolt, siis pole president keegi muu kui Eesti ülem-poliitik, sest valitud on ta kas Riigikogu liikmete või omavalitsuste esindajate poolt. Kõik valijad on poliitikud. Järelikult ei esinda President mitte ainult Eesti riiki (nagu see Põhiseaduses kirjas on: § 78. Vabariigi President: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;), vaid ka Eesti poliitikuid. Ja seda mitte ainult välissuhtlemises, vaid ka Eesti rahva ees.
Kaudselt on poliitikute esindamine, mis tähendab ka vastutust poliitikute korralikkuse eest, kirjas ka Põhiseaduses. President nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke. Ilmselt ikka sellepärast, et sinna sattuksid kõige väärikamad ja korralikumad. Presidendil on ka õigus osasid kõrgeid ametnikke vabastada ja isegi algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist.
Kokkuvõttes tähendab see, et Presidendi üheks oluliseks funktsiooniks on kaudselt poliitikute eetilisuse, korralikkuse, mõistlikkuse jms tagamine. Näiteks suurte lolluste ärahoidmiseks seadusloome vallas on tal seaduste väljakuulutamise (väljakuulutamisest loobumise) õigus.
Kahjuks pole Eesti presidendid (välja arvatud ehk Lennart Meri) seda funktsiooni täitnud. Olles küllalt suure autoriteedi ja võimuga, oleks tal palju tegemist Eesti poliitikute piirides hoidmiseks.
Omamoodi on imelik, et Eesti presidendid pole oma peamisest funktsioonist aru saanud. Tõsi, ega seda funktsiooni otseselt Põhiseaduses kirjas pole.
Kes on Eesti President? Kui vaadata Presidenti valimise mehhanismi poolt, siis pole president keegi muu kui Eesti ülem-poliitik, sest valitud on ta kas Riigikogu liikmete või omavalitsuste esindajate poolt. Kõik valijad on poliitikud. Järelikult ei esinda President mitte ainult Eesti riiki (nagu see Põhiseaduses kirjas on: § 78. Vabariigi President: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;), vaid ka Eesti poliitikuid. Ja seda mitte ainult välissuhtlemises, vaid ka Eesti rahva ees.
Kaudselt on poliitikute esindamine, mis tähendab ka vastutust poliitikute korralikkuse eest, kirjas ka Põhiseaduses. President nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke. Ilmselt ikka sellepärast, et sinna sattuksid kõige väärikamad ja korralikumad. Presidendil on ka õigus osasid kõrgeid ametnikke vabastada ja isegi algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist.
Kokkuvõttes tähendab see, et Presidendi üheks oluliseks funktsiooniks on kaudselt poliitikute eetilisuse, korralikkuse, mõistlikkuse jms tagamine. Näiteks suurte lolluste ärahoidmiseks seadusloome vallas on tal seaduste väljakuulutamise (väljakuulutamisest loobumise) õigus.
Kahjuks pole Eesti presidendid (välja arvatud ehk Lennart Meri) seda funktsiooni täitnud. Olles küllalt suure autoriteedi ja võimuga, oleks tal palju tegemist Eesti poliitikute piirides hoidmiseks.