Parteide rahastamisest
Mis sise- ja muust demokraatiast saab rääkida kui erakondade rahastamine Reformierakonna (2012.a. I kv.) näitel on selline:
Annetused: 44 560 EUR (9,1%; N=26)
Liikmemaksud: 3 109,68 EUR (0,6%; N=276)
Laekumine riigieelarvest: 440 558,49 EUR (90,2%; N=1)
Miks peaks "kontor" kuulama mingeid liikmeid, kellelt tuleb 0,6% (sõnadega: null koma kuus protsenti) rahalistest vahenditest (pikantse detailina lisan juurde, et ükski Reformierakonna minister pole sellel aastal liikmemaksu maksnud ja erakonnale annetanud).
Niisuguse rahastamise skeemi puhul on loomulik, et "kontor" toimetab omatahtsi ja sellel on, lisades juurde valimisnimekirjade süsteemi, kõigile teada tagajärjed - lühidalt, reaalse demokraatia kadumine.
Muide, see, mis toimub, pole kuigi palju seotud praegu võimul olevate isikute isikuomadustega - süsteem loob tingimused käitumiseks ja tekitab negatiivse valiku. Ükskõik missugune inimene, partei praeguse erakndade tegutsemise süsteemi juures võimule valitakse, on tulemus mõne aja pärast täpselt sama.
Midagi tuleb ette võtta ja kui alustada rahastamise poole pealt, siis tuleb erakondade rahastamine seada sõltuvusse piiratud suurusega liikmemaksudest. Sellega tagatakse vähemalt see, et "kontor" peab partei lihtliikmeid kuulama ja neile meele järgi olema - muidu jätavad lihtliikmed liikmemaksu maksmata ja partei rahastamine väheneb. Kusjuures piiratud liikmemaksu suurus tagab selle, et ei saa tekkida rikaste parteid - oligarhiat.
Riigi toetus parteidele (eeldades, et parteide süsteem on riigi toimimiseks vajalik ja mitte väga rikkad lihtliikmed ei suuda parteid ülal pidada) peab sõltuma liikmemaksudest, ehk - riigi toetus parteidele on X kordne liikmemaksude summast.
Mis puutub annetustesse (eeldades, et me soovime vältida populismi ja säilitada edukate inimeste mõju poliitikale), siis tuleb ka nende maht panna samuti sõltuvusse liikmemaksude summast, ehk - annetused parteidele ei tohi ületada Y kordset liikmemaksude summast.
Sellise süsteemi korral saab tekitada tasakaalu parteide poolt esindatud huvidest. Kui X=1 ja Y=1, siis partei põhipoliitika suuna määraksid lihtliikmed, kuid samavõrra oleks esindatud ka suurema sissetulekuga inimeste, ärimeeste huvid.
Esindatud huvide tasakaal (X ja Y suurused tuleks läbi rääkida ja arvutada) ja liikmemaksude kaudu tekitatud tagasiside tekitaks toimiva demokraatia.
Annetused: 44 560 EUR (9,1%; N=26)
Liikmemaksud: 3 109,68 EUR (0,6%; N=276)
Laekumine riigieelarvest: 440 558,49 EUR (90,2%; N=1)
Miks peaks "kontor" kuulama mingeid liikmeid, kellelt tuleb 0,6% (sõnadega: null koma kuus protsenti) rahalistest vahenditest (pikantse detailina lisan juurde, et ükski Reformierakonna minister pole sellel aastal liikmemaksu maksnud ja erakonnale annetanud).
Niisuguse rahastamise skeemi puhul on loomulik, et "kontor" toimetab omatahtsi ja sellel on, lisades juurde valimisnimekirjade süsteemi, kõigile teada tagajärjed - lühidalt, reaalse demokraatia kadumine.
Muide, see, mis toimub, pole kuigi palju seotud praegu võimul olevate isikute isikuomadustega - süsteem loob tingimused käitumiseks ja tekitab negatiivse valiku. Ükskõik missugune inimene, partei praeguse erakndade tegutsemise süsteemi juures võimule valitakse, on tulemus mõne aja pärast täpselt sama.
Midagi tuleb ette võtta ja kui alustada rahastamise poole pealt, siis tuleb erakondade rahastamine seada sõltuvusse piiratud suurusega liikmemaksudest. Sellega tagatakse vähemalt see, et "kontor" peab partei lihtliikmeid kuulama ja neile meele järgi olema - muidu jätavad lihtliikmed liikmemaksu maksmata ja partei rahastamine väheneb. Kusjuures piiratud liikmemaksu suurus tagab selle, et ei saa tekkida rikaste parteid - oligarhiat.
Riigi toetus parteidele (eeldades, et parteide süsteem on riigi toimimiseks vajalik ja mitte väga rikkad lihtliikmed ei suuda parteid ülal pidada) peab sõltuma liikmemaksudest, ehk - riigi toetus parteidele on X kordne liikmemaksude summast.
Mis puutub annetustesse (eeldades, et me soovime vältida populismi ja säilitada edukate inimeste mõju poliitikale), siis tuleb ka nende maht panna samuti sõltuvusse liikmemaksude summast, ehk - annetused parteidele ei tohi ületada Y kordset liikmemaksude summast.
Sellise süsteemi korral saab tekitada tasakaalu parteide poolt esindatud huvidest. Kui X=1 ja Y=1, siis partei põhipoliitika suuna määraksid lihtliikmed, kuid samavõrra oleks esindatud ka suurema sissetulekuga inimeste, ärimeeste huvid.
Esindatud huvide tasakaal (X ja Y suurused tuleks läbi rääkida ja arvutada) ja liikmemaksude kaudu tekitatud tagasiside tekitaks toimiva demokraatia.