Peterburi Püha Iisaku katedral

May 24, 2011 13:54






Kuppli sisemus valge tuviga






Altari kohal asuval mosaaikal "Püha õhtusöömaaeg" Kristuse kõrval istub Maria Magdalena

Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaajas" on Magdalena olemasolu küsitav, siin pildil on kõik selge.






Siin on näha värvilist marmorit ning rohelisete sammaste otsi, mis on tehtud malahiidist

Iisaku katedral on seest dekoreeritud  malahiidi ning lasuriidiga ning muude vääriskividega, värvilise marmoriga. Iisaku katedrali loetakse Venemaa ilusaimaks ja suursuguseimaks kirikuks. Esimene Dalmtsia iisakule pühendtud kirik ehitati Peeter I käsul 1710 aastal. Admiraliteedis töötav Peeter I käis enne töö tihti Admirali väljakul asuvas kirikus palvetmas. Siin samas pandi ta paari keisrinna Katariinaga.
Teisele kivist Iisaku katedralile pandi alus  1717 Neva jõe kaldal seal, kus praegu seisab Pronksratsanik. Kuid kindlustmata Neva jõe kallas andis järgi ja kiriku seina tekkisid mõrad. Seda üritati ümberehitada keisrinna Jelizavet Petrovna valitsemise ajal.
Kui Katariina II sai  troonile, siis otsustati loobuda kiriku rekonstrueerimisest ja ehitada ta uuele kohale marmorist.  Uue kiriku plaani koostamise tehti ülesndeks Antonio Rinaldile  , kes esitas keisrinnale suurepärsed joonised ja plaani. Kolmndat Iisku katedrli hakati ehitama 1768 aastal. Katariina Suure järeltulija Paul I polnud rahul ehitamise tempoga ning muutis esialgset ehitusplaani - viie kupli asemel laskis ta ehitada ühe täiesti teistsuguse kujuga. Keiser Aleksander I otsustas täiesti muuta kiriku üldplaani ning käskis arhitekt Monferrandil koostada uue plaani ja joonised. Monferrand muutis Rinaldi algset plaani ja suurendas kirikut 1/3 võrra (1817). Tänu sellele hakkas kirik asuma selle all oleva väljaku päris keskel. Tehti ettepanek ehitada üks suursugune peakuppel, mida ümbritsevad neli väiksemat kuplit.
Keiser Nikolai I samuti aktiivselt huvitus kategrali ehitusest ning vaatas isiklikult üle plaani, projekti ja joonised. ehituse toimumise kiirus on saavutatud tänu keisrile See läks maksma tohutu tolle aja mõistes varanduse 23 000 000 hõberubla. Graniidist sambad on välja rajutud ja töödeldud Soomes. Interjöör on teostatud erinevat värvi marmorist. katedrali kaunistamises on osa võtnud paljud vene tuntud kunstmikud (Bruni Bryullov Shebuev) ja skulptorid

arhitektuur, peterburi rajamine, peterburi 18-19 saj., peeter suur, kirikud, 18 saj. kunst venemaal, maalikunst

Previous post Next post
Up