Piibli lood - Joosep Jaakobi poeg
Joosepist Jaakobi pojast jutustab meile Vana Testamendi Esimene Moosese raamat. Lühidalt: enesekindel isa lemmik noor Joosep teenis ära vanemate vendade viha jutustades neile oma prohvetlikest unenägudest, milledest ilmnes, et saatus ülendab teda nende üle. Vihased vennad viskasid Joosepi tühja kaevu. Hiljem nad halastasid ta peale ja müüsid orjaks. Jaakobile tõid nad Joosepi verised riided, tõendamaks et ta poeg on kiskjate poolt puruks rebitud. Sattudes Egiptusesse teenid Joosep ära oma peremehe Pootifari täieliku usalduse. Kuid õnnetuseks ihaldas Pootifari naine noormeest. Naine üritas võrgutada Joosepit, kui see tal ei õnnestunud, laimas teda ja Joosep sattus vangi. Sealt ta pääses ning sai vaarao soosikuks tänu oma võimele seletada unenägusid. Joosep abiellus egiptlannaga ja tema oskuslik valitsemine päästis Egiptuse näljahädast lahjadel nälja-aastatel.
Enamus Joosepist pajatavatest teosetest kujutab episoodi Pootifari naisega. Egiptlanna soov võrgutada ilusat orja tõlgendati teoloogide poolt kui naise kuju võtnud kuradi kiusatust. Reeglina kujutati hetke kui Joosep lipsab välja võrgutaja käte vahelt. Keskaegsetele ja vararenessanssi kunstnikele oli selle süzee kujutamine üsna keeruline ülesanne. Tolleaegne kunst oli enamuses staatiline, kunstnikud ei osanud veel "peatada hetke". Aga just seda oli vaja et edasi anda toimuvat, et kujutada kiireid ja järske liigutusi. vaadates pilte kronoloogilises järjestuses näeme me millise suure muutuse läbis euroopa kunst läbi nelja sajandi. Vaatame kuidas keskaja siirastest lapsepärasest joonistusest arenes meisterlik joonistus,mis on võimeline kujutama inimese keha kõige keerulistemates rakursites, liikumist täis kompositsioonid, mis väljendavad tegelaste pisimaidki tunnetevärelusi.
San Marco katedral, Veneetsia, mosaiik, 12 saj lõpp-13 saj algus.
Väärika matrooni staatiline kuju meenutab Bütsiantsi monumentaalset kunsti. raske uskuda et see daam kavatseb kedagi võrgutada. Joosep on kujutatud liikumist meenutavas poosis: ta teeb ühte sammu. See samm on üsna kohmakas, kehapööre on ebaloomulik, kuid see kohmakas üks samm on suur samm kunstiajaloo jaoks.
Joosepi eluloo meister. umbes 1500 a
Properzia de`Rossi. 1520-ndad
Tintoretto, umbes 1555 Mööda lõuendit mäsleb torm - rahuldamata kire torm. Naise ja noormehe kehad venitatud ööda pildi diagonaali, seejuures nad mõlemad on painutatud, väänatud spiraalselt. Ootamatu julge vaatenurk (vaataja näeb toimuvat nagu põranda pinnalt) annab kompositsioonile pingestatud tasakaalutuse ning ebastabiilsuse. Võrgutaja imeilus paljas keha nagu laeks õhku mingisuguse tulise energiaga. Karmiinpunase kardina voldid kuldse lae taustal on nagu leegid. Vaeval tekivad kellelgi vagad mõtted süütust märtrist keda kiusab naise kuju võtnud kurat. See pilt keeb sensuaalsusest.
Bartolomé Esteban Murillo. Joosep ja Pootifari naine. 1640-1645
Rembrandt 1655. Rembrandt on nagu alati originaalne teema tõlgendamis. Teda ei huvita pikantne stseen Joosepi põgenemisest meela egiptlanna käte vahelt. Tema kujutab Joosepi süüdistamist Potifari ees. Lopsaka vääriskangastega kaetud voodi asemel on valge ase, mis nagu sümboliseeriks noormehe süütust. Energiliste dünaamiliste pooside asemel - väljendusrikkad näoilmed ja paljutähenduslikud kaežestid. pildi peategelane on punasesse riietatud petlik naine, kes jutustades oma lugu surub ühe käe "ausalt" südamele. See on üks Rembrandti piltidest, kus naine on kujutatud kui kurjuse kehastus.
Carlo Cignani. 1687- 80 Peale liikumise väljenduslikkuse tekkimise on huvitav vaadata kuidas Pootifari naine kah aina ahvatlemaks muutub. Kohe on näha kui palju oli vaja Joosepile vaimujõudu et jääda vagaks.
Enamus Joosepist pajatavatest teosetest kujutab episoodi Pootifari naisega. Egiptlanna soov võrgutada ilusat orja tõlgendati teoloogide poolt kui naise kuju võtnud kuradi kiusatust. Reeglina kujutati hetke kui Joosep lipsab välja võrgutaja käte vahelt. Keskaegsetele ja vararenessanssi kunstnikele oli selle süzee kujutamine üsna keeruline ülesanne. Tolleaegne kunst oli enamuses staatiline, kunstnikud ei osanud veel "peatada hetke". Aga just seda oli vaja et edasi anda toimuvat, et kujutada kiireid ja järske liigutusi. vaadates pilte kronoloogilises järjestuses näeme me millise suure muutuse läbis euroopa kunst läbi nelja sajandi. Vaatame kuidas keskaja siirastest lapsepärasest joonistusest arenes meisterlik joonistus,mis on võimeline kujutama inimese keha kõige keerulistemates rakursites, liikumist täis kompositsioonid, mis väljendavad tegelaste pisimaidki tunnetevärelusi.
San Marco katedral, Veneetsia, mosaiik, 12 saj lõpp-13 saj algus.
Väärika matrooni staatiline kuju meenutab Bütsiantsi monumentaalset kunsti. raske uskuda et see daam kavatseb kedagi võrgutada. Joosep on kujutatud liikumist meenutavas poosis: ta teeb ühte sammu. See samm on üsna kohmakas, kehapööre on ebaloomulik, kuid see kohmakas üks samm on suur samm kunstiajaloo jaoks.
Joosepi eluloo meister. umbes 1500 a
Properzia de`Rossi. 1520-ndad
Tintoretto, umbes 1555 Mööda lõuendit mäsleb torm - rahuldamata kire torm. Naise ja noormehe kehad venitatud ööda pildi diagonaali, seejuures nad mõlemad on painutatud, väänatud spiraalselt. Ootamatu julge vaatenurk (vaataja näeb toimuvat nagu põranda pinnalt) annab kompositsioonile pingestatud tasakaalutuse ning ebastabiilsuse. Võrgutaja imeilus paljas keha nagu laeks õhku mingisuguse tulise energiaga. Karmiinpunase kardina voldid kuldse lae taustal on nagu leegid. Vaeval tekivad kellelgi vagad mõtted süütust märtrist keda kiusab naise kuju võtnud kurat. See pilt keeb sensuaalsusest.
Bartolomé Esteban Murillo. Joosep ja Pootifari naine. 1640-1645
Rembrandt 1655. Rembrandt on nagu alati originaalne teema tõlgendamis. Teda ei huvita pikantne stseen Joosepi põgenemisest meela egiptlanna käte vahelt. Tema kujutab Joosepi süüdistamist Potifari ees. Lopsaka vääriskangastega kaetud voodi asemel on valge ase, mis nagu sümboliseeriks noormehe süütust. Energiliste dünaamiliste pooside asemel - väljendusrikkad näoilmed ja paljutähenduslikud kaežestid. pildi peategelane on punasesse riietatud petlik naine, kes jutustades oma lugu surub ühe käe "ausalt" südamele. See on üks Rembrandti piltidest, kus naine on kujutatud kui kurjuse kehastus.
Carlo Cignani. 1687- 80 Peale liikumise väljenduslikkuse tekkimise on huvitav vaadata kuidas Pootifari naine kah aina ahvatlemaks muutub. Kohe on näha kui palju oli vaja Joosepile vaimujõudu et jääda vagaks.