(no subject)
Moderniks nimetati seda voolu Venemaal ja Inglismaal,
“art nouveau” Belgias ja Prantsusmaal, “Liberti” - Itaalias,
“Jugendstil”- Saksamaal,
“Tiffani” Usas.
Mihhail Vrubel
Sündis Omskis ohvitseri peres. Kunstiga hakkas tegelema alles 24 aastaselt. Lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, pärast mida sõitis Kievisse ning tegeles Vana-Vene kunstitraditsioonide taastamisega. Sai stipendiumi sõiduks välismaale, käib Veneetsias oma lemmikkunstnike vaatamas. Tulles tagasi algab tema elu must periood. Kõik pöördusid temast eemale, ta elas kütmata toas, tal ei olnud ülariideid, ta ei saanud süüa iga päev. Tema kunst oli uus ja hirmutav. Raha ja tellijad käisid temast mööda suure ringiga. Selline oli tema elu - tundmatus, ülim vaesus pikka aega, tunnustamatu töö ja surm hullumajas.
Antonio Gaudi
Väljapaistev hispaania arhitekt, kunstnik ja disainer. Sündis pajategijate perekonnas. Armastuse metallitöö vastu sai ta päranduseks. Ehitas ta ilma projektidetta, seetõttu ei saanud keegi tema töid ka jätkata. Lõpetas Barselona Arhitektuurikooli. Ta töötas 48 aastat. Enamus tema töid on Barselonas. Tema looming on kauge üldtunnustusest Oma suurimaks eeskujuks pidas ta kanamuna. Ta elas väga tagasihoidlikult: sõi enamuse ajast salatit ja odavaid puubiju piimaga, kandis alati ühtesid ja samu riideid. Möödakäijad tänaval pidasid teda kerjuseks ja andsid talle raha. Tema hullumeelsetena tunduvaid projekte rahastas üks rikas puuvillatööstur.
7 juunil 1926 aastal Barselonas esimese trammiliini pidulik avamine. Samal päeval jäi selle trammi alla tundmatu vana kerjus. Ta suri kodutute varjupaigas ning pidi olema maetud ühishauas. Juhuslikult tundis ta ära üks vanem proua. See oli Antonio Gaudi - geniaalne arhitekt, kuulus uuendaja, kõige tuntum ja kõige armastatum barselona kodanik, kes lõi selle linna ilme ja selle sümboli.
Gustav Klimt
Klimt sündis Viinis kullagraveeria perekonnas. 14-st eluaastast õppis ta Dekoratiivkunsti Koolis. Esimesed Klimti tööd olid akadeemilist laadi ja juba siis olid nad edukat, seetõttu hakkas ta saamaseinamaalingute tellimusi mainekatelt tellijatelt Austria, Rumeenia teatrites ning rikaste viinlaste kodudesse. Klimt pööras modernismi 1890 aastatel. Siis kadus ta maalides valgus-varjuga modelleermene, kuutis saab siiani nägematud vormid. Peenete siluettidega kergete kontuuridega figuurid saavad tema stiili tunnusteks. Klimti tööd vaimustasid originaalsete värvieffektidega - kullakasutamine sai omamoodi sümboliks. Tunnete melanhoolsus ja erootiline otsekohesus šokeeris vaatajaid. Nii sündis ka siis kui Klimt sai Viini teatri tellimuse - nende maalingute väljakutsuv erootilisus ja punatilismi tehnikas ning kullaga teosatud ekspressiivne stiil olid sensatsioonilised. Suur skandaal ning tellijate meelepaha sundisid Klimti raha tagasi andma. Ta elu katkes järsult - ta suri 1918 aatal 56 aastaselt infarkti, jättes lõpetamata palju töid.II maailmasõja lõpuks on kõik Klimti maalid hävinenud.
