Alguse saab see siit...
Otsustasin siiski blogi pidada eesti keeles. Põhjuseid on mitu. Esiteks mul on lihtsam. Teiseks inglise keeles on korsetiblogisid tuhandeid, milleks veel ühte vaja. Kolmandaks, et natuke tutvustada korsetinduse tagamaid neile eestlastele, kes on ka korsettidest huvitatud, aga pole eesti keeles infot leidnud.
Mina alustasin korsettide kohta info otsimist eesti keeles. Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et pean tuulama mööda välismaiseid saite. Mul võttis peaaegu aasta aega uurimustöö tegemiseks, enne kui julgesin hakata neid ise õmblema. Loomulikult teen ma PÄRIS korsette, mitte "korsetilaadseid toppe" mida müüakse igas riidepoes. Ma ei näeks konstrueerimise ja õmblemisega nii palju vaeva, kui ma kasutaks odavat riiet ja plastikluid. Neid võib neljasaja krooniga osta eBayst või Buduaari turult kui soovite. Minu eesmärk on teha autentseid korsette, mis ülistavad naise keha kõige paremal kujul juba aastasadu, kuid on tänapäeva mugavuseihaluses teenimatult vanaema vanade riiete sekka kopitama jäänud. (Muide mina hoian oma vanaema korsetti nagu kullatükki. See on väga ilus ja hinnaline). Pika uurimise põhjal olen avastanud, et mujal maailmas on palju korsetimeistreid ja palju korsetiarmastajaid, aga eestis on neid vähe ja needki on need nn. subkultuuride esindajad. Sellest on kahju, sest korsetti peaks kandma iga naine, kes armastab oma keha ja ei pelga seda teistelegi näidata.
Korsetti sobib kanda igal pool - tööl, peol, kodus, koolis ja isegi magades. Viimast harrastavad muidugi ainult tightlacinguga tegelejad. Mina ei treeni oma taljet, kuigi alguses käis mul see mõte peast läbi. Mina kannan korsette, sest need annavad mulle naiseliku liivakellafiguuri ja toetavad mu selga (megavalus radikuliit). Pealegi, korsetis ei ole võimalik istuda küürus seljaga, nii et korsett on mulle nagu enesedistsiplineerimise vahend aitamaks sirge seljaga istuda. Ma võiks terve romaani kirjutada teemal "Miks kanda korsetti," sest ma tõesti fanaatiliselt fännan neid ja ei mõista, miks korsettide hiilgeaeg jäi 19. ja 20. sajandisse.
On üldlevinud arvamus, et korsetid on tervisele kahjulikud. Google`st võib leida küllalt artikleid, mis teevad korsette maha ja hirmutavad lugejaid õudusjuttudega alates minestamistest lõpetades kehamoondumistega. See on vale. Korsett võib olla tervisele kahjulik ainult siis, kui see on kandjale valesti tehtud, või kandja kannab ise seda valesti. Kuna korsette kantakse väga tihedalt ümber keha, siis on oluline, et korsett sobiks kandja kehaga. Sellepärast ei saa tightlacingut harrastada poest ostetud korsetiga. Aga isegi kui inimene ei treeni oma taljet võib ta end poest ostetud korsetis halvasti tunda. Siis tuleb nööre veidi lõdvemaks lasta. Kvaliteetne korsett ei kahjusta iial oskuslikku kandjat, olgu talje kasvõi 20cm sisse tõmmatud.
Siia blogisse ma üritan siis panna üles pilte oma projektidest ja muliseda niisama, aga väga tihti ma kirjutama ei hakka, sest mul on kõik päevad tööd tegemisi täis ja blogi kirjutamiseks on aega ainult öösel.
Mina alustasin korsettide kohta info otsimist eesti keeles. Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et pean tuulama mööda välismaiseid saite. Mul võttis peaaegu aasta aega uurimustöö tegemiseks, enne kui julgesin hakata neid ise õmblema. Loomulikult teen ma PÄRIS korsette, mitte "korsetilaadseid toppe" mida müüakse igas riidepoes. Ma ei näeks konstrueerimise ja õmblemisega nii palju vaeva, kui ma kasutaks odavat riiet ja plastikluid. Neid võib neljasaja krooniga osta eBayst või Buduaari turult kui soovite. Minu eesmärk on teha autentseid korsette, mis ülistavad naise keha kõige paremal kujul juba aastasadu, kuid on tänapäeva mugavuseihaluses teenimatult vanaema vanade riiete sekka kopitama jäänud. (Muide mina hoian oma vanaema korsetti nagu kullatükki. See on väga ilus ja hinnaline). Pika uurimise põhjal olen avastanud, et mujal maailmas on palju korsetimeistreid ja palju korsetiarmastajaid, aga eestis on neid vähe ja needki on need nn. subkultuuride esindajad. Sellest on kahju, sest korsetti peaks kandma iga naine, kes armastab oma keha ja ei pelga seda teistelegi näidata.
Korsetti sobib kanda igal pool - tööl, peol, kodus, koolis ja isegi magades. Viimast harrastavad muidugi ainult tightlacinguga tegelejad. Mina ei treeni oma taljet, kuigi alguses käis mul see mõte peast läbi. Mina kannan korsette, sest need annavad mulle naiseliku liivakellafiguuri ja toetavad mu selga (megavalus radikuliit). Pealegi, korsetis ei ole võimalik istuda küürus seljaga, nii et korsett on mulle nagu enesedistsiplineerimise vahend aitamaks sirge seljaga istuda. Ma võiks terve romaani kirjutada teemal "Miks kanda korsetti," sest ma tõesti fanaatiliselt fännan neid ja ei mõista, miks korsettide hiilgeaeg jäi 19. ja 20. sajandisse.
On üldlevinud arvamus, et korsetid on tervisele kahjulikud. Google`st võib leida küllalt artikleid, mis teevad korsette maha ja hirmutavad lugejaid õudusjuttudega alates minestamistest lõpetades kehamoondumistega. See on vale. Korsett võib olla tervisele kahjulik ainult siis, kui see on kandjale valesti tehtud, või kandja kannab ise seda valesti. Kuna korsette kantakse väga tihedalt ümber keha, siis on oluline, et korsett sobiks kandja kehaga. Sellepärast ei saa tightlacingut harrastada poest ostetud korsetiga. Aga isegi kui inimene ei treeni oma taljet võib ta end poest ostetud korsetis halvasti tunda. Siis tuleb nööre veidi lõdvemaks lasta. Kvaliteetne korsett ei kahjusta iial oskuslikku kandjat, olgu talje kasvõi 20cm sisse tõmmatud.
Siia blogisse ma üritan siis panna üles pilte oma projektidest ja muliseda niisama, aga väga tihti ma kirjutama ei hakka, sest mul on kõik päevad tööd tegemisi täis ja blogi kirjutamiseks on aega ainult öösel.