(no subject)
Jalutasin täna õues ja mõtlesin, et ma ei mäletagi millal ma viimati nii rahul olen olnud. Jah, selg valutab, kõndida on raske, uni kipub ka peale aga südames on kuidagi rahulik ja hea tunne. Ma olen avastanud, et ükskõik kui palju probleeme mul ka ei oleks, on mul olemas hobi, mille abil saan reaalsusest mõneks ajaks eemalduda. Jutt käib ikka korsettidest. Mul on olnud palju hobisid aga need kõik on jäänud poolikuks. Mul ei ole püsivust. Aga korsettidega on kuidagi teine lugu. Mul võib küll ühel hetkel vaimustus kaduda nagu muude asjadegagi minevikus on juhtunud aga samas ma tunnen, et korsetindus on palju tugevamalt minu sees, kui kitarri või klaveri mäng või pusled või kirjutamine.
Ma muide siiralt usun, et ma vaevleks praegu depressiooni käes, kui mul poleks hobi. No eks see filosoofia on ka siiani alles aga kuna ma õpin seda, siis tekib tihtipeale tunne, et see ei ole hobi, vaid töö. Ma pean ju koolis tegema filosoofia eksameid aga kodus korsette õmmeldes ei hinda mind keegi peale minu enda. Seega, filosoofia on muutunud hobist tööks ja korsetid on järjekorra üle võtnud. Kui ma peaks kunagi oma ateljee avama ja hakkama korsettidega raha teenima, kas kaob ka korsettide õmblemine kui hobi minu jaoks ära?
Ma olen ühel nõul nendega, kes arvavad, et ei ole midagi paremat kui teenida elatist hobiga. Maailm oleks palju ilusam paik, kui kõik teeksid oma tööd armastusega. Aga ma kardan, et mul ei tule see välja, sest nii kohe, kui ma mõtlen, et ma saan selle korseti valmides palka, ei ole mul sugugi hobi tunne.
Hobi tunne...
Midagi, mida ma teen vabal ajal...
Midagi, mida ma teen aja maha võtmiseks.
Ei, ma teen seda ju selleks, et süüa osta ja ära elada.
Hobi või asi.
Ma muide siiralt usun, et ma vaevleks praegu depressiooni käes, kui mul poleks hobi. No eks see filosoofia on ka siiani alles aga kuna ma õpin seda, siis tekib tihtipeale tunne, et see ei ole hobi, vaid töö. Ma pean ju koolis tegema filosoofia eksameid aga kodus korsette õmmeldes ei hinda mind keegi peale minu enda. Seega, filosoofia on muutunud hobist tööks ja korsetid on järjekorra üle võtnud. Kui ma peaks kunagi oma ateljee avama ja hakkama korsettidega raha teenima, kas kaob ka korsettide õmblemine kui hobi minu jaoks ära?
Ma olen ühel nõul nendega, kes arvavad, et ei ole midagi paremat kui teenida elatist hobiga. Maailm oleks palju ilusam paik, kui kõik teeksid oma tööd armastusega. Aga ma kardan, et mul ei tule see välja, sest nii kohe, kui ma mõtlen, et ma saan selle korseti valmides palka, ei ole mul sugugi hobi tunne.
Hobi tunne...
Midagi, mida ma teen vabal ajal...
Midagi, mida ma teen aja maha võtmiseks.
Ei, ma teen seda ju selleks, et süüa osta ja ära elada.
Hobi või asi.