Esimene korsetinäitus Eestis!!!!!!
Ma ei saaks praegu rohkem rahul olla. Minu teada pole Eestis kunagi korsetinäitust olnud, kuni praeguseni. Nimelt Margit Kuusk on saanud hakkama millegi sellisega, millega tahtsin ise esimene olla. Aga näed, Margit Kuusk jõudis ette! Nimelt pani ta näitusele oma magistritöö praktilise osa - seitse ajalooliselt korrektset korseti reproduktsiooni. Mina käisin eile ja täna näitusel ja ma ei oska muud midagi öelda, kui FANTASTILINE, SUUREPÄRANE, IMELINE, VAIMUSTAV, HINGEMATTEV ILU! No tõesti, ma olin nagu või sees. Siiani olen arvanud, et ainus võimalus ajaloolisi korsette näha on minna Ameerikasse või Inglismaale muuseumidesse, aga nüüd õnnestus näha vähemalt reproduktsioone siinsamas Eestis.
Ma klõpsisin palju-palju pilte. Ikka selleks, et neid uurida ja puurida ja neist õppida. Ma olen ise proovinud teha kolme korsetti samast raamatust, milles temagi tegi - Corsets & Crinolines, aga need kõik jäid pooleli, sest ma saan ise tehtud lõigetega paremini hakkama, kui raamatust maha viksitud lõigetega. Probleem on ju selles, et need on ajaloolised. Need on ainult ühes mõõdus ja iial ei või teada, kas see naine, kelle mõõtude järgi need tehtud on, oli minust suurem või väiksem. Arvata on, et oli väiksem, aga nende lõigetega töötades, tuli mitmel korral välja, et lõige on mulle puusast suur?! Ja üllatus-üllatus, taljest väike! Pealegi kakssada aastat tagasi olid naised hoopis teistsuguse kehakujuga, kui praegu. Nii jäid need lõiked paremaid päevi ootama.
Kusjuures ühe lõikega jõudsin isegi õmblemiseni välja, aga see korsett jäi pooleli, kuna mul ei tulnud nöörtikand välja. See oli 1880ndate korsett, raamatust lk. 81, umbes midagi sellist
Sellel on rinnaosa juures nöörtikand, mida ma õmblesin ja harutasin üles mitmeid kordi, nii et lõpuks ma jätsin asja sinnapaika, et kunagi uuesti selle juurde tagasi tulla.
Näitus oli mulle igati kasulik, eriti sõnavara osas, mille pärast ma eelmises postituses vingusin. Nimelt seal näitusel sain teada, et "busk" on eesti keeles haakidega kinniseluu, "cording" on nöörtikand, "spoon busk" on lusikasluu, "s-curve" on s-siluett ja "flossing" on kinnitustikand. Neid sõnu oli veelgi. Arvatavasti kirjutab Margit Kuusk esimese eestikeelse korsetiraamatu, jällegi idee, mida tahtsin ise esimesena teostada, kuna tal on kogemusi rohkem, siis ta jõuab minust ette. Mis seal salata, mul on veel palju arenguruumi, et teha selliseid šedöövreid, mida ma näitusel ammulisui vaatasin.
Igatahes, Proua Kuusk on hakkama saanud väga suure tööga, au ja kiitus talle! Peaks temaga ühendust võtma, et küsida, kas ta tahab olla mentor ühele korsetinohikule, aga tal on kindlasti liiga palju tegemist.
Ma klõpsisin palju-palju pilte. Ikka selleks, et neid uurida ja puurida ja neist õppida. Ma olen ise proovinud teha kolme korsetti samast raamatust, milles temagi tegi - Corsets & Crinolines, aga need kõik jäid pooleli, sest ma saan ise tehtud lõigetega paremini hakkama, kui raamatust maha viksitud lõigetega. Probleem on ju selles, et need on ajaloolised. Need on ainult ühes mõõdus ja iial ei või teada, kas see naine, kelle mõõtude järgi need tehtud on, oli minust suurem või väiksem. Arvata on, et oli väiksem, aga nende lõigetega töötades, tuli mitmel korral välja, et lõige on mulle puusast suur?! Ja üllatus-üllatus, taljest väike! Pealegi kakssada aastat tagasi olid naised hoopis teistsuguse kehakujuga, kui praegu. Nii jäid need lõiked paremaid päevi ootama.
Kusjuures ühe lõikega jõudsin isegi õmblemiseni välja, aga see korsett jäi pooleli, kuna mul ei tulnud nöörtikand välja. See oli 1880ndate korsett, raamatust lk. 81, umbes midagi sellist
Sellel on rinnaosa juures nöörtikand, mida ma õmblesin ja harutasin üles mitmeid kordi, nii et lõpuks ma jätsin asja sinnapaika, et kunagi uuesti selle juurde tagasi tulla.
Näitus oli mulle igati kasulik, eriti sõnavara osas, mille pärast ma eelmises postituses vingusin. Nimelt seal näitusel sain teada, et "busk" on eesti keeles haakidega kinniseluu, "cording" on nöörtikand, "spoon busk" on lusikasluu, "s-curve" on s-siluett ja "flossing" on kinnitustikand. Neid sõnu oli veelgi. Arvatavasti kirjutab Margit Kuusk esimese eestikeelse korsetiraamatu, jällegi idee, mida tahtsin ise esimesena teostada, kuna tal on kogemusi rohkem, siis ta jõuab minust ette. Mis seal salata, mul on veel palju arenguruumi, et teha selliseid šedöövreid, mida ma näitusel ammulisui vaatasin.
Igatahes, Proua Kuusk on hakkama saanud väga suure tööga, au ja kiitus talle! Peaks temaga ühendust võtma, et küsida, kas ta tahab olla mentor ühele korsetinohikule, aga tal on kindlasti liiga palju tegemist.