eksirännakud
näib, et mul on jälle kevadine writer's [hahahahaa] block peal. lihtsalt ei leia seda hetke ja tuju, et istuks maha ja teeks selle nalja ära. eriti kuivõrd ma kirjutamist eriti ei armasta.
kui ma õigesti mäletan, siis aprill oli päris tore kuu. u kaks kolmandikku sellest käisin koolis [lünklikult. ehk siis päris parajalt], tegelesin põhiliselt erinevate projektitööde, powerpoint jms-ga, sest ühtegi asjalikku eksamit ma teatavasti ei tee. järele mõeldes oli ikka täielik bliss. sellest ajast, kui soojaks läks, passisime päris palju lennukaaslastega mäe otsas ja lõime aega surnuks. uus nähtus oli peopidamine joonatani juures also known as suurtüki kahurvägi. päris mitu nv-d järjest käisime seal erinevaid lõbusaid mänge mängimas. kümnendikega. praegu näib üritusteseeria aga varjusurmas olevat. üldse nädalavahetused kippusid kolmapäeviti algama, sest midagi targemat lihtsalt polnud teha [kindlasti oleks olnud...]. ntks ühel tantsisime naabrite lambid värisema [sorry]. ja lahkudes võtsid klassivennad kaasa kõik mu ehted. mida ma [ajuhiiglane] pärast köögikappidest taga otsisin, kuni alvar mind mõistusele tõi.
järgmisel kolmapil oli lõpukell, aktus ja kõik värk oli päris intrigeeriv [sest me laulsime amarillot klassiga!], kuivõrd seekord puudutas see mind päris lähedalt. pillima siiski ei hakanud, kuigi ma enne seda lootust vaikselt hellitasin. siis muidugi jooksime naljakates riietes läbi klasside [mul ikka põlv lõhki nagu 6aastasel] ja mõned seal kaunistasid kooliesist asfalti [ja tariqi autot] värviliste kriitidega. pärast seda traditsioone hoides hirve parki ja niisama traavima, õhtu kulmineerus minu juures ja sellises hoos, et mul oli majaraffa ees lausa piinlik [aga alles hommikul. hommikul oli üldse piinlik]. naljakas nali oli ikkagi
ja siis oli ju kirjand. enne mida ma lugesin läbi u 100 ajalehte, millest ma pärast midagi ei mäletanud. enne närvis ei olnud, mõtlesin, et säästan end selle ajani, kuni teemad käes. aga jäin ka siis suht rahulikuks, tülpimus oli muidugi peal, sest eks see 1 paras ajuväänamine ole. oma keskendumisvõimet arvestades oli suht hea tulemus, et u 15% ajast tööd tegin. muidu passisin lage, aknast välja ja maretile kuklasse. eks näis, mis sest saab. pärast jalutasin jäätist süües koju ja viskasin jalad seinale. natukeseks ajaks. õhtal oli krrrisstoo juures pidu. batuut!!! kõik panid end pingelangusest imekiiresti likku ja täitsa naljakas oli. ösel muidugi bussiga otse levikasse, kus oli väga kummaline seltskond ja kummaline pada & katel.
eelmine nädal oli mingi imelik melanhoolia peal, kummitasin niisama kodus ja hästi korra koolis ka. õhtupoolikutel istusin erinevate inimestega mägedel, pinkidel ja enda juures. nägin üle pika aja annikat, mis oli ka saavutus omaette. arvestades mu ettevõtmatust jne. aga üldiselt oli kogu aeg sitt olla ja midagi eriti öelda polnud kellelegi. + ma igatsen kooli järele. eriti arvestades uut tulijat mu elus. ja seda juba [erinevalt koolist] naljalt puhkusega ei ühenda. TÖÖ TÖÖ TÖÖ TÖÖ. olen siis nüüdsest puhvetitädi bonaparte'is. ühest küljest on küll tore väheke lisaraha teenida. ega muidu ära ei ela, mu ekstravagantset haa elustiili arvestades [kuidas teile meeldiks täna oma muna ja makarone kombineerida?]. aga tegelikult on täiesti kohutav, kuidas töö mõistuse vallutab. neljapäeval oli 10,5 h seal ja nüristusin, kuni käed hakkasid värisema.
reedel pärast konsultatsioonist sissemagamist [neljas tund ju ei alga 12:25...] tuikusin surmavarjuna linna mope'ima ja letargitsema, et siis tagasi kõmpida ja sausti minna. seal oli väga fun õhtu ema ja ta sõbrannadega. kavas oli väike liha ja õlu ja lademetes pardi saiu. teemaks olid muuseas gmod ja lingvistika ja säilitusained veinides.
järgm homik kobisin ingl keele eksamile, mis oli nii ja naa, hüsteeritsema just ei ajanud [nagu paljusid teisi]. pärast seda väike pitka ja mäger. õhtul saime kokku iie ja eerikuga, et minna polymeri vastikule diskole. regina oli fun, aga muu muusika mulle eriti ei istunud, inimesi oli ka vähe. tuttavaid õnneks piisavalt ja anekdoodibattle ka päris lõbus ettevõtmine. mingil hetkel lõime sltskonna lõhki ja läksime väikse kambaga uut kohta otsima. jõudsime ikka levikasse ja siis mingitel väga hämartel asjaoludel kopli trammile. kus me magasime lõpppeatuseni, vahetasime trammi, sõitsime kadriorgu ja siis maretiga koos koju. vahepeal oli kell saanud kaheksa. päike lõõmas taevas.
mind tõesti hämmastab, et meid paljaks ei röövitud.
muide. täna on väga hea päev, mul on hea meel, et on täna.
kui ma õigesti mäletan, siis aprill oli päris tore kuu. u kaks kolmandikku sellest käisin koolis [lünklikult. ehk siis päris parajalt], tegelesin põhiliselt erinevate projektitööde, powerpoint jms-ga, sest ühtegi asjalikku eksamit ma teatavasti ei tee. järele mõeldes oli ikka täielik bliss. sellest ajast, kui soojaks läks, passisime päris palju lennukaaslastega mäe otsas ja lõime aega surnuks. uus nähtus oli peopidamine joonatani juures also known as suurtüki kahurvägi. päris mitu nv-d järjest käisime seal erinevaid lõbusaid mänge mängimas. kümnendikega. praegu näib üritusteseeria aga varjusurmas olevat. üldse nädalavahetused kippusid kolmapäeviti algama, sest midagi targemat lihtsalt polnud teha [kindlasti oleks olnud...]. ntks ühel tantsisime naabrite lambid värisema [sorry]. ja lahkudes võtsid klassivennad kaasa kõik mu ehted. mida ma [ajuhiiglane] pärast köögikappidest taga otsisin, kuni alvar mind mõistusele tõi.
järgmisel kolmapil oli lõpukell, aktus ja kõik värk oli päris intrigeeriv [sest me laulsime amarillot klassiga!], kuivõrd seekord puudutas see mind päris lähedalt. pillima siiski ei hakanud, kuigi ma enne seda lootust vaikselt hellitasin. siis muidugi jooksime naljakates riietes läbi klasside [mul ikka põlv lõhki nagu 6aastasel] ja mõned seal kaunistasid kooliesist asfalti [ja tariqi autot] värviliste kriitidega. pärast seda traditsioone hoides hirve parki ja niisama traavima, õhtu kulmineerus minu juures ja sellises hoos, et mul oli majaraffa ees lausa piinlik [aga alles hommikul. hommikul oli üldse piinlik]. naljakas nali oli ikkagi
ja siis oli ju kirjand. enne mida ma lugesin läbi u 100 ajalehte, millest ma pärast midagi ei mäletanud. enne närvis ei olnud, mõtlesin, et säästan end selle ajani, kuni teemad käes. aga jäin ka siis suht rahulikuks, tülpimus oli muidugi peal, sest eks see 1 paras ajuväänamine ole. oma keskendumisvõimet arvestades oli suht hea tulemus, et u 15% ajast tööd tegin. muidu passisin lage, aknast välja ja maretile kuklasse. eks näis, mis sest saab. pärast jalutasin jäätist süües koju ja viskasin jalad seinale. natukeseks ajaks. õhtal oli krrrisstoo juures pidu. batuut!!! kõik panid end pingelangusest imekiiresti likku ja täitsa naljakas oli. ösel muidugi bussiga otse levikasse, kus oli väga kummaline seltskond ja kummaline pada & katel.
eelmine nädal oli mingi imelik melanhoolia peal, kummitasin niisama kodus ja hästi korra koolis ka. õhtupoolikutel istusin erinevate inimestega mägedel, pinkidel ja enda juures. nägin üle pika aja annikat, mis oli ka saavutus omaette. arvestades mu ettevõtmatust jne. aga üldiselt oli kogu aeg sitt olla ja midagi eriti öelda polnud kellelegi. + ma igatsen kooli järele. eriti arvestades uut tulijat mu elus. ja seda juba [erinevalt koolist] naljalt puhkusega ei ühenda. TÖÖ TÖÖ TÖÖ TÖÖ. olen siis nüüdsest puhvetitädi bonaparte'is. ühest küljest on küll tore väheke lisaraha teenida. ega muidu ära ei ela, mu ekstravagantset haa elustiili arvestades [kuidas teile meeldiks täna oma muna ja makarone kombineerida?]. aga tegelikult on täiesti kohutav, kuidas töö mõistuse vallutab. neljapäeval oli 10,5 h seal ja nüristusin, kuni käed hakkasid värisema.
reedel pärast konsultatsioonist sissemagamist [neljas tund ju ei alga 12:25...] tuikusin surmavarjuna linna mope'ima ja letargitsema, et siis tagasi kõmpida ja sausti minna. seal oli väga fun õhtu ema ja ta sõbrannadega. kavas oli väike liha ja õlu ja lademetes pardi saiu. teemaks olid muuseas gmod ja lingvistika ja säilitusained veinides.
järgm homik kobisin ingl keele eksamile, mis oli nii ja naa, hüsteeritsema just ei ajanud [nagu paljusid teisi]. pärast seda väike pitka ja mäger. õhtul saime kokku iie ja eerikuga, et minna polymeri vastikule diskole. regina oli fun, aga muu muusika mulle eriti ei istunud, inimesi oli ka vähe. tuttavaid õnneks piisavalt ja anekdoodibattle ka päris lõbus ettevõtmine. mingil hetkel lõime sltskonna lõhki ja läksime väikse kambaga uut kohta otsima. jõudsime ikka levikasse ja siis mingitel väga hämartel asjaoludel kopli trammile. kus me magasime lõpppeatuseni, vahetasime trammi, sõitsime kadriorgu ja siis maretiga koos koju. vahepeal oli kell saanud kaheksa. päike lõõmas taevas.
mind tõesti hämmastab, et meid paljaks ei röövitud.
muide. täna on väga hea päev, mul on hea meel, et on täna.