mhmh

Feb 24, 2008 22:10

täna olen kodune, see on juba hädavajalik. tunnen, kuidas ma hakkan muutuma nõmedaks ja kulunuks. inimeste [v pigem pidev seltskonnas viibimise] üleküllastus. nagu isiksuse lahustumine. st ongi aeg alustada uut rahulikku nädalat ja omaette passimist.

ja mis ma siis tegin, et nii juhtus.

neljapäeval algas nädalavahetus wallenbergiga, mis oli ausalt öeldes vilets. muusikaline külg ei pakkunud mulle mitte midagi, vaadata samas kõlbas küll. + suht täppi pani ema, kui ta ütles, et ära siis kaasa hakka laulma, neil seal laval oleks häbi. pole just eriti tasemel. sellegipoolest sünnitas kogu see üritus tohutus koguses huumorit ja pärast oli väike jalutuskäik linnas ja istumine. nii nagu need asjad ikka käivad.
ärkasin 30 min enne matemaatika algust [kuhu ma muuseas jõudsin peaaegu õigeaegselt].
koolis oli meil pidulik päev, aktus ja laulda sai ka, mis oleks olnud meeldivam, kui ma jala pealt magama jääma poleks kippunud.

pärast kiirustasin koju toscaküpsiseid tegema, sest oli oodata soolaleib vol kahte igasuguste ema [ja ka minu] sõpradega. kokkuvõttes oli päris lõbus. minust maha jäi see räuskav naistekari arutama vana tallinn + šampuse mõjusid. hiljem otsisid nad üles gaasi- ja veemõõtjad ning ma ei tea mille veel. ei kujuta ette, mida arvas alumine naaber, keda akna peal nägin, kui päras minu lahkumist lällamine jätkus.

tegin spontaanse otsuse minna h-p sünnipäevale, kus mul polnud midagi juua ega eriti midagi tehagi, aga sellepoolest kujunes üks päris paras freaky friday. wtf vene romansside karaokeplaadid, tants, külakuhjad ja prantsuse lastelaulud ja käest ära minemised.
kolme paiku otsustasime hakata linna poole jalutama, hallivanamehe peatuses andsime alla ja läksime takso peale. et otse levika ees välja kukkuda. haha. kus ma ei olnud eriti kaua ja vist ei jäänud eriti paljust ilma ka.










oli selline üritus eile, mille tulemusena on mul nüüd kilo kummikomme ja süda paha [täna sööme komme, homme sööme komme, hommikuks ja õhtuks ja lõunaks]. pokkerit meist keegi peale eeriku [kes saab mu käest 1. võimalusel kolakat] ei osanud, nii et veeretasime niisama komme ja nalja. seda ilmselt ei saa eriti õppida ka, nõrk strateeg, nagu ma olen. edasi hakkasime liina mõjutusel vahtima youtube'ist chris crockerit ja loogilistel põhjustel viis see ainult väljakannatamatu januni [+ murdev uni], nii et jalutasime linna. seal oli blah blah blah, leidsime levikast kümnendikud [appi lapsed] ja mingitel väga hämaratel põhjustel läksime birgiti+sõbraga hansu juurde aega veetma. ma pole ammu niimoodi naernud.

kodu asemel leidsin eest hundilauda ja külma vee, sest gaasiküttel oli halb tuju. saatsin kõik kukele, võtsin kolm tekki peale ja magasin rahutut mureund [kohe tuleb gaasiplahvatus jms]. lõuna paiku lugesin siis manuaali läbi, toppisin käed masinasse ja sättisin rõhu paika, millele masin reageeris tormilise undamise ja eventually tagas ka sooja toa. hiljem andis veel elekter ka otsad, sest kaitsmed leidsid, et liig oleks veel lisaks pesumasinale ja külmkapile ka veekeetjal töötada lasta. oli veits tunne, nagu see oleks minu ülejäänud elu 1. päev. või kuidas see tore mees lauliski.

eelmine nädal oli muuseas väga sitane [rõhutades seda ilusat sõna]. ei jõudnud peaaegu 1ki õhtu enne kahte magama [ainult siis, kui ajalookonspekti otsa magama jäin]. sest lihtsalt oli palju teha ja teiseks polnud mu keskendumisvõimega kõik päris korras, nii et tegelesin õhtute kaupa toas ringi tatsamisega. nojah. parim oli muidugi kolmapäevane kirjandikirjutamine, kuna kaugemale polnud seda enam võimalik lükata. kolm tundi järjest kannatasin hoo all ja olin eriti endast väljas, lõpuks turbotasin midagi valmis. mis on muuseas väga minulik.

see nv, millest ma veel rääkinud pole, käisin õhtul teatris [jäime maretiga hiljaks, sest ma ikka veel ei oska hästi arvestada + arvutikell on vale] "harmooniat" vaatamas, mis oli njah. nagu "nafta", aga veidi parem. pärast seda jalutasime klassikaaslastega veits ega leidnud asu. nad läksid krahli diskotama ja ma jätkasin oma tavapäraste eskapaadidega. palju tuttavaid oli vähemalt!

laupäeval pidasin soolaleib vol ühte, mille ajaks oli suurem osa kutsutuid haigeks jäänud v niisama jonnisid. sellegipoolest oli kõik hästi. kui olin saanud esimesest tavatu-seltskonna-ehmatusest üle, hakkas täitsa lõbus ja u kümnepealine seltskond mahtus suurepäraselt siia ära. õnnestunud üritus, + välja magada sai ka hahaa.

rohkem nagu ei tahakski öelda midagi. ainult seda, et
tervitan kõiki sõpru-sugulasi ühe naljaka pildiga aastast 2004:

Previous post Next post
Up
[]